Tänavuse raftinguhooaja võib juba lõppenuks lugeda.

Nädalavahetusel saame Jägalal veel sõite teha, aga parim aeg raftinguks on juba kahjuks möödas!

Ilmselt nepaallane hakkab naerma, kui näeb Eesti ainukest karmimat raftingujõge – Jägalat. Kuid igal aastal ei saa me Nepaali sõita, kui raftinguigatsus peale tuleb. Eestis on kevadeti aeg, kui jõed muutuvad lumesulamisveest mägiselt kärestikulisteks ning Jägalal, kohe pärast juga saab suures kärestikuparves selle õige mägijõe tunde korraks kätte küll. Pärast ootavad köetavad telgid ja saun, kui viis korda lainetes mõlaga möllatud.

Aeg: 2 – 3 nädalat varakevadel, kui on suurvee aeg.

Osalejate arv: 6 – 100 inimest.

Toimumispaik: Jägala jõgi.

Rafting – see on laskumine spetsiaalsetel kummipaatidel mööda kärestikulisi mägijõgesid. Esmapilgul tundub, et Eesti oma tasase maaga ei sobi raftinguks kohe kuidagi. 11 kuud aastas see nii ka on. Ainult varakevadel, kui lume sulamise vesi on jõudnud jõgedesse ja veetase on piisavalt kõrge, saab alaga edukalt tegeleda siinsamas, Tallinna kõrval asuval Jägala jõel. Pärast kogunemist Jägala joal liigume koos meie telklaagrisse. Riietumiseks ja „after raftinguks" on püstitatud suured köetavad telgid. Kõigile raftingulistele anname selga päästevestid ja pähe kiivrid. Vajadusel on meie poolt veel kummijoped ja -püksid. Meie instruktorid viivad läbi parve juhtimise ja ohutusalase koolituse. Iga meeskond saab omale parve koos kogenud kapteniga. Edasine toimub juba jõel. Teeme viis põnevat laskumist. Kogenud parvekaptenid oskavad igaks laskumiseks otsida uusi põnevaid kärestikke. Finišist starti veetakse osalejad ja raftinguparved loomulikult autodega. Laskumiste vahel pakume kuuma teed. Pärast veemöllu pakume võimalust lõõgastuda jõe kaldal seisvas autosaunas. Raftingu lõpus pakume kuuma suppi ja teed. Kokku kestab meie pakutav seiklus umbes kolm tundi.