Kindlasti oled lugenud lapsepõlves raamatut polaaruurijatest, kes külmunud maastikel uusi kohti avastavad. See ei ole enam ulme – sama saab ka ise läbi elada, kuid juba tunduvalt mugavamalt. Argo amfiib-ATVd sõidavad nii maal kui vees, tõsi, õhku nad (veel) ei tõuse. 24-tunnine polaarsafari annab aga õige ekspeditsioonitunde kätte: kõigepealt külmunud Emajõe-Suursoo, kus elab 5-6 inimest, siis omaette maailm kalameeste ja nende imesõidukitega talvisel Peipsil ning lõpuks Piirissaar täiesti veetaguse külaeluga. Öö aga möödub Emajõe-Suursoos jõel kinnikülmunud parvemajakestes.

Aeg: 1,5 - 2 kuud aastas. Tavaliselt jaanuari teine pool kuni märtsi algus.Ajavahemik tuleneb jääoludest. Üritus saab toimuda vaid siis, kui piirivalve meid jääle lubab. Lubab ta aga alles siis, kui jää on juba ohutu ja tugev.

Osalejate arv: 10 - 20 inimest.

Ürituse kestvus: Orienteeruvalt 24 tundi.

Toimumispaik: Lõuna-Eesti, Emajõe-Suursoo, Peipsi järv ja Piirissaar.

Aastast 2004 on meile Emajõe-Suursoos olemas ujuv turismitalu ehk Parvemaja. Jäävabal aja matkame Emajõe- Suursoos matkaparvedel.
Kuna tegemist on äärmiselt atraktiivse kohaga ka talvel, siis soetasime aastal 2006 selleks puhuks endale igati sobilikud amfiib-ATVd.
Matk algab hommikuse kogunemisega sellises kauges ja üksildases kohas nagu Ahunapalu.
Seal on meie matkajuhid teil amfiibidega vastas. Iga matkal osaleja saab meie poolt endale selga ka päästevesti. Esiteks hoiab see tuult ja teiseks on iga ettevaatusabinõu väga mõistlik. Laome teie varustuse kelgule, teid aga amfiibidesse ja sõit algab. Sõidame mööda jäätunud Perävalla jõge Kalli järvele ja sealt edasi Kalli jõel asuvasse Parvemajja.

Suursoo jõgede ja järvede kaldad on väga ilusad ja omapärased. Teel näeme paari koprapesa ja kui hästi läheb, siis ka mõningaid metsloomi. Pärast lõunasööki Parvemajas topime ennast võimalikult soojalt riidesse ja võtame suuna Peipsile. Järvele jõudes uurime silmapiiri ja kui märkame kauguses musti täppe, siis võtame suuna neile. Pärast paarikilomeetrist sõitu muutuvad täpid kirglikeks kalameesteks. Neid on järvel korraga sadu. Hea õnne korral näeme mõnda „Karakatitsa" nime all tuntud jääsõidukit. Nende peamine leviala jääb küll meist tunduvalt põhja poole, Kallaste ja Mustvee kanti. Enamus kalameestest on aga ohte trotsides ja läbi lumevaalude pressides kohale tulnud oma sõiduautodega. Edasi võtame suuna Piirissaarele. Saarele jõudes puutuvad amfiibide rattad esimest korda, pärast Ahunapalu, maad. Seni on rataste all olnud vaid jää. Piirissaar on väga omapärane ja põnev koht. Saar ise on väike ( 7,5 km2 suurune), aga sellest vähesest enamuse moodustab soo. Vaid 55 hektarit saarest on inimeste elukohaks kõlbulik. Saarel on kolm küla – Piiri, Tooni ja Saare. Piirissaare elanike valdav enamus on vene vanausulised, kes on sajandite vältel püüdnud eraldatusega säilitada oma eripärast kultuuri ja olmet nii palju kui võimalik. Külastame saarel olles kõiki külasid, vaatame kirikuid ja surnuaedu.
Kui tiir tehtud, võtame kursi tagasi järvele. Selleks ajaks kipub juba hämarduma.
Liigume kas kõige otsemat teed tagasi Parvemajja või sõidame sinna läbi Laaksaare ja Ahunapalu - kõik sõltub meie enda soovidest ja jääoludest. Saabumishetk Parvemajja on igaljuhul väga ülev.

Kuum tee ja soe ahi mõjuvad kuidagi iseäranis veenvalt. Edasine läheb juba mööda loogilist rada. Kas õhtusöök ja saun või saun ja õhtusöök - see on juba maitse asi.
Pärast sauna ja sööki aga võetakse üks või mitu napsu ja tuntakse ennast hästi.
Mingist hetkest raugevad ka vapramad ja leiab aset üldine magamine.
Hommikul pakume teile kohvi ja pannkooke ning sõidame tagasi Ahunapallu.

Varustus: Riietuse valik on sellel üritusel äärmiselt oluline. Soojalt riidessepanek tähendab hoopis muud kui tavaolukordades. Näiteks matkajuhtide rõivakomplekti kuulub soe pesu, paksud tunked, paar fliisi, sulevest ning paks jope. Kindlasti peab osalejatel olema ka müts ja paksud kindad. Pigem olgu neid riideid veidi rohkem. Väga mõnus on omada slaalomiprille ja näomaski. Samas ka päikseprillid ja sall ajavad asja ära. Amfiibi 8 ratast keerutavad lund päris korralikult üles ja lahtise näoga on lihtsalt ebamugav olla.
Ööbimiseks on vaja kaasa võtta magamiskott. Padjad ja madratsid on majas olemas. Saunahuvilistel tuleks kindlasti ühes võtta saunalina.

Ohutusest: Meie peame teie turvalisust äärmiselt oluliseks ja teeme kõik, et matk kulgeks turvaliselt. Enamus radu sõidavad meie matkajuhid eelmisel päeval läbi ja veenduvad jää tugevuses. Lisaks konsulteerime enne igat konkreetset matka kohalike looduskaitsjate, piirivalvurite ja kaluritega. Meie poolt kuuluvad teie matkavarustusse päästevestid, köied ja muu vajalik. Üldjuhul lubab piirivalve rahva Peipsile alles siis, kui järve jää kannab ka autosid. Eeldame ka teiepoolset panust matka turvaliseks muutmisel. Teilt ei soovi me muud kui seda, et püsiksite matkal kained ja oleksite soojalt riides. Ebakained ja sobimatu riietusega matkalised on sunnitud safari Peipsile vahele jätma. Neile jääb võimalus oma aega Parvemajas meelepärase tegevusega sisustada. Eelnevast võiks oletada, et tegemist on millegi äärmiselt ohtlikuga. Tegelikult ei ole see aga nii. Tegemist on väga toreda ja turvalise seiklusega. Meie eesmärgiks on lihtsalt juba eos igasuguseid ohtusid vältida. NB! Me matkame amfiibidel ja isegi, kui vajume läbi jää, siis jäävad masinad nagu paadid koos reisijatega ujuma! Vintsime masinad jääle tagasi ja matk jätkub.